TALU PÄRITOLU
Põhjala talu on pärit 1928. aastast, mil selle ostsid poole väiksemana Konguta mõisa piiritusemeister Rudolf Bormann ja tema kaasa Marta koos tütrega. Nii sai Põhjala talust tulevase tunnustatud neurokirurgi Ruth Paimre kodutalu. Siin suvitas ta ja võttis vastu külalisi oma kõrge eani.
Tänu tema armastusele ja hoolele oma kodukoha vastu oli talu väga hästi säilinud. Uuendamist vajasid vaid küttekolded, elektrisüsteem ja põrandad. Ajastule kohaselt puudus sees ka veevärk ja kanalisatsioon.
Eks uuendamist vajab vana hoone meie elupäevade lõpuni. Tänutäheks aga katab ja hoiab see väärikas talu oma suurte põlistammede all oma elanike hästi.
Unistame algupärase laastukatuse taastamisest ja savilauda renoveerimisest.
Põhjala talu on pärit 1928. aastast, mil selle ostsid poole väiksemana Konguta mõisa piiritusemeister Rudolf Bormann ja tema kaasa Marta koos tütrega. Nii sai Põhjala talust tulevase tunnustatud neurokirurgi Ruth Paimre kodutalu. Siin suvitas ta ja võttis vastu külalisi oma kõrge eani.
Tänu tema armastusele ja hoolele oma kodukoha vastu oli talu väga hästi säilinud. Uuendamist vajasid vaid küttekolded, elektrisüsteem ja põrandad. Ajastule kohaselt puudus sees ka veevärk ja kanalisatsioon.
Eks uuendamist vajab vana hoone meie elupäevade lõpuni. Tänutäheks aga katab ja hoiab see väärikas talu oma suurte põlistammede all oma elanike hästi.
Unistame algupärase laastukatuse taastamisest ja savilauda renoveerimisest.
TALU LOOMAD
Perenaine unistas kitsedest juba linnas elades ja ema-tütar Mari ja Mann olidki esimesed elanikud Põhjala talu laudas. Peagi lisandus sokk Maidu. Sellest ajast alates ei puudu meie laual igapäevane värske kitsepiim.
Lapsepõlvest oli kaasas igatsus oma hobuse järele. Nii jõudis meile aastane sälg Voore Thor. Veel lisandus koerake Muki ja kassid. Õppides aastake Olustveres lamba- ja kitsepidamist õnnestus ühelt õppekäigult kaasa haarata lambatall Lumi, kellele lisandus peagi teine lammas Punn. Aastakene pidasime ka maakarjalehma Haldit.
Praeguseks elavad meie laudas 2 piimakitse ema-tütar Pilvi ja Malle, kelle piima me sügavkülmutame seepide tootmiseks. 3 lammast ja angoora villakitsest sokupoiss Joss on meie juures villa saamise eesmärgil, mis läheb kangastelgede abil vaiba sisse. Väärikat pensionipõlve peab Tori ruun Dikson, kes on tõeline teraapiahobune. Üsna eakaks on aastatega saanud minisiga Nosu. Mune annavad meile 7 kana, kellel seltsiks mõned kuked. Linnukarja kuulub ka hanepaar.
Loomade pidamisel on eemärgiks kasutada saadusi, mida neilt saame. Nii on igapäevaselt oma talust pärit kitsepiim, kitsetoorjuust ja munad. Paar korda aastas pügame lambaid ja villasokku. Hoiame oma loomakarja nii suurena kui vajalik ja nii väiksena kui võimalik.
Hetkel oleme poniotsinguil :)
Perenaine unistas kitsedest juba linnas elades ja ema-tütar Mari ja Mann olidki esimesed elanikud Põhjala talu laudas. Peagi lisandus sokk Maidu. Sellest ajast alates ei puudu meie laual igapäevane värske kitsepiim.
Lapsepõlvest oli kaasas igatsus oma hobuse järele. Nii jõudis meile aastane sälg Voore Thor. Veel lisandus koerake Muki ja kassid. Õppides aastake Olustveres lamba- ja kitsepidamist õnnestus ühelt õppekäigult kaasa haarata lambatall Lumi, kellele lisandus peagi teine lammas Punn. Aastakene pidasime ka maakarjalehma Haldit.
Praeguseks elavad meie laudas 2 piimakitse ema-tütar Pilvi ja Malle, kelle piima me sügavkülmutame seepide tootmiseks. 3 lammast ja angoora villakitsest sokupoiss Joss on meie juures villa saamise eesmärgil, mis läheb kangastelgede abil vaiba sisse. Väärikat pensionipõlve peab Tori ruun Dikson, kes on tõeline teraapiahobune. Üsna eakaks on aastatega saanud minisiga Nosu. Mune annavad meile 7 kana, kellel seltsiks mõned kuked. Linnukarja kuulub ka hanepaar.
Loomade pidamisel on eemärgiks kasutada saadusi, mida neilt saame. Nii on igapäevaselt oma talust pärit kitsepiim, kitsetoorjuust ja munad. Paar korda aastas pügame lambaid ja villasokku. Hoiame oma loomakarja nii suurena kui vajalik ja nii väiksena kui võimalik.
Hetkel oleme poniotsinguil :)
